KERI SAAR

Keri saar on üks Eesti põhjapoolsemaid saari (Tallinnast ~30 km). Ta asub Soome lahes, Pranglist veidi rohkem kui 6 kilomeetrit põhjas. Keri saare pindala on vaid 3,1 hektarit. Keri on madal ning kaetud munakivide, kruusa ja väikesel määral ka liivaga. Kividerohke on ka saart ümbritsev meri. Esimest korda kirjeldati saart aastal 1623.

1719. aastaks sai valmis Peeter I käsul ehitatud majakas, loetakse Soome lahe vanimaks majakaks. Praegu näitab laevadele tuld 1803. aastal ehitatud tuletorn. Torni metellist pealisehitis on paigaldatud 1857 ning on pärit Prantsusmaalt.
Keri rootsikeelne nimi on Kokskär. Aastatel 1906-1912 töötas majakas kohalikul maagaasil, samuti köeti kõiki saare maju Kerilt leitud maagaasiga.

Saarel oli kaev, kust sai soolase maitsega vett. Seetõttu tehti sinna peagi puurkaev. Vee asemel hakkas puuritud august välja pääsema hoopis suure rõhu all olnud maagaas, mis süttis. Gaasi hakati 1906 kasutama, paigaldati vajalikud torud ja ventiilid. Esimest korda maailmas kasutati tuletorni valguse saamiseks gaasi. Hakkas tööle esimene looduslikul gaasil töötav pliit Eestis. 1912 purustas gaas pursetega gaasi kasutamise vahendid ning pärast kogu saart väristanud tõukeid gaasi eraldumine lakkas.

Ka Pranglilt on leitud gaasi, Aksi ja Rammu all on seda samuti.

Keri majakas on muinsuskaitse all. Keri saare eest hoolitseb MTÜ Keri Selts www.keri.ee.

Vaata rohkem pilte Keri saarest Galerii alt.